ECTFE klorotrifluoroetüleen 1)polütetrafluoroetüleen (PTFE) on laialdast kasutust leidnud fluorosüsinikpolümeer. Selle materjali tähelepanuväärsemaiks omaduseks on kõrge termopüsivus. PTFE polümeer kaotab oma kristalse struktuuri temperatuuril üle 327°C, kuid ka sellel temperatuuril surve all olles ei valgu ta veel laiali. Süsiniku ja fluori vaheline kovalentside on äärmiselt tugev, mis annab materjalile hea stabiilsuse. PTFE on keemiliselt inertne ja väga heade antifriktsioonomadustega. Teatud omaduste parandamiseks kastutakse erilisandeid: klaaskiud, pronkspulbrit, grafiiti jt. 2)polüvinülideenfluoriid (PVDF) on fluorosüsinikpolümeer, millel on sulatatavatest fluorosüsinikpolümeeridest kõrgeim tõmbetugevus ning lisaks hea abrasiivkulumiskindlus ja keemiline vastupanu. 3)perfluoroalkoksüetüleen (PFA) PFA on sulatatavatest fluoroplastidest kõrgeima termopüsivusega, mille keemiline vastupanu on sarnane PTFE-ga.
-modifikatsioon on grafiidile sarnaselt heksagonaalse kristallvrega. Teda nimetatakse teda ka valgeks grafiidiks tema valge värvuse tttu. Üldiselt on BN halbade määrivate omadustega. Tema hrdetegur on >0,3. See on üle 3 korra krgem kui MoS2. Koguseliselt BN viiakse PAFM 0,4-2%. Kergeltsulavad metallid (Pb, Sn, Cd jne) on kasutatavad tahke määrdena. Kergeltsulatatavad metallid viiakse kas lähtepulbrisse segamise käigus vi immutatakse paagutatatud karkassi sisse. Koos antifriktsioonomadustega suureneb ka materjali tugevus. Näiteks, heade antifriktsioonsete omadustega on raua baasil PAFM, mis sisaldab 15-30% Pb ja 3-5%Cu ning on hiljem immutatud lis. Tugevdavad lisandid viiakse materjali PAFM tugevuse, kvaduse, kulumiskindluse ja lubatud piirkoormuse tstmiseks ning sööbimise takistamiseks ja hrdeteguri vähendamiseks. Selleks lisatakse segamisel alusmetallile vi tekitatakse paagutuse käigus alusmetallis kvu osakesi: karbiide, boriide, oksiide, intermetalliide, klaasi
annaabi.ee 
