Eesti rahvalaul
Eesti rahvalaul
Eesti rahvalaul jaguneb kaheks: 1) vanem ehk regilaul 2) uuem, vaimulik rahvalaul
Olemas juba esimestest sajanditest.
Vanem rahvalaul e Regilaulu põhiosa on sõnadel, viisil on ainult illustreeriv osa.
Rahvalaulu ehituse aluseks on värss. Enamasti 8-silbiline. Seda iseloomustab eesriim. Rütm on
vähevahelduv.
Mõnevõrra rikastavad rahvalaulu refrään ja pikendatud lõppheli. Refrään koosneb enamasti ühest
sõnast (kas' ke-pulmalaulu refrään, leelo)
Ette kantakse vanemat rahvalaulu eeslaulja ja koori vaheldusena ehk ANTIFOONINA. Eeslauljat
kutsutakse leelotajaks, helletajaks,laulikuks jne.
Vanem rahvalaul terve elu (hällilaul kuni surmalaul jne)
Saxo Grammaticuse sõnul on olemas olnud 13. saj meeste sõjalaulud.Need kadusid aga ajas ja
kadus ka meeste rahvalaul sellega.
Seega vanem rahvalaul on pm naiste laul.
Enim on olemas kalendrilaule ja tavandilaule.
SKANDEERIMINE- nähtus kus muu...