Elementaarosake on mikroosake, mis osaleb kõigis nüüdisajal tuntud füüsikaprotsessides kui jagamatu tervik. Igale elementaarosakesele vastab antiosake, mis erineb osakestest mingi karakteristiku poolest. 1. leptonid, mis osalevad gravitatsioonilises, elektromagnetilises ja nõrgas vastastikmõjus, kuid ei osale tugevad vastastikmõjus. Neil puudub sisemine struktuur. 6 osakest + 6 antiosakest. Nt elektron, positron, elektronneutriino, antielektronneutriino. 2. hadronid, mis osalevad kõikides vastastikmõjudes. Hadronid koosnevad kvarkidest ja antikvarkidest, mis vabas olekus ei esine. Hadroneid on mitusada. Need kõik va. prooton on ebastabiilsed. Kvark on hardoni koostisosa, mis vabas olekus ei esine. Kvargi elektrilaeng on elementaarlaengu murdarvkordne. u-kvark = üles; d-kvark = alla; c-kvark = sarm; s-kvark = veider; t-kvark = tõde; b-kvark = ilu.
süsteemis on RA Aine, mis kiirgab RA kiirgust muundub muutub tema tuuma laeng ja seega muutuvad aatomid teise keemilise elemendi aatomiteks (84210Po > a + 82206Pb) RA kiirguse liigid ja omadused (liik, olemus, laeng, läbitung.v., õhu ioniseerimis v) a, He aatomi tuumad, +, väike, tugev b, elektronid, , suurem, väiksem g, elektonmagnetkiirgus (l=108..1011), neutraalne, v.suur, v.väike N: alagunemine 92238U >> 24He + 90234Th blagunemine 55137Cs >> 10e + 56137Ba + (antielektronneutriino) http://www.abiks.pri.ee b+lagunem 1427Si >> +10e (positron) + 1327Al + (elektronneutiino) glagunem 55137Cs >>g + 55137Cs RA lagunemise seadus Iga RA aine jaoks on ajavahemik, mille jooksul aine aktiivsus väheneb 2x, seda aega nim poolestusajaks kehtib seos N=NO2t/T, kus NO ra aatomite arv algul; Nra aatomite arv praegu; Tpoolestusaeg; taeg, mis on möödunud vaatluse algusest
ergastatud olekust põhiolekusse. Ei muutu massiarv ega tuumalaeng. Vabanenud energia on põhjustatud tuuma oleku muutusest. (kõige ohtlikum ja suurima läbimisvõimega, varjestatakse võimalikult suure aatomnr ja tihedusega ainet- ntx PLII). Elektronidest koosnev beetakiirgus tekib -lagunemisel. -lagunemine toimub juhul, kui neutron (n0) muutub prootoniks (p+), kiirates elektroni (e) ja antielektronneutriino ( ). n0 p+ + e + . Positronidest koosnev beetakiirgus tekib +-lagunemisel. + lagunemine toimub juhul, kui prooton (p+) muutub neutroniks (n0) kiirates positroni e+ ja elektronneutriino (v). p+ n0 + e+ + . Kuna + lagunemine vajab toimumiseks lisaenergiat, siis reeglina on +-kiirgus väiksema intensiivsusega kui -kiirgus. Beetalagunemise tulemusena võib aatomituum jääda ergastatud olekusse. Tuuma tagasipöördumine põhiolekusse toimub läbi gammakvandi kiirgamise, mistõttu
❏ Laengu jäävuse seadus - alumine indeks on tuumalaeng, peab olema tasakaalus ❏ Massiarvu jäävuse seadus ❏ Energia jäävuse seadus ❏ Tuumareaktsiooni võrrandi vastavus jäävusseadustele ei tähenda veel, et reaktsioon toimub, tuumad ja osakesed peavad kokku saama ❏ Beetakiirgus - kõrge energiaga (!) elektronide voog. See tekib neutronite muutumisel prootoniteks ja elektronideks, tekib antielektronneutriino. Prooton (ddu) ja neutron (duu) koosnevad kvarkidest. Ohtlikum kui alfakiirgus ❏ Beetalagunemisel eraldub tuumast suure kiirgusega beetaosake + tekib üks antielektronneutriino. Massiarv ei muutu, aga muutub laenguarv ❏ Kõige ohtlikum kiirgus on gammakiirgus - footonite voog, kõrge energiaga footonid. Footon - elektromagnetlaine osake. Gammakiirgusel on suur sagedus. Gammakiirgus tekib alfa,beeta lagunemisel suuremas koguses
Tugeva vastastikmõju ulatus on suurusjärgus 10-15 m. Tugeva vastastikmõju ilminguks on tuumajõud, mis hoiavad koos tuuma moodustavaid nukleone NÕRK VASTASTIKMÕJU-selles osalevad kõik elementaarosakesed, väla arvatud footon. Nõrga vastastikmõju ulatus on suurusjärgus 10-18 m. Nõrk vastastikmõju põhjustab elementaarosakeste muundumist, näiteks radioaktiivsete tuumade -lagunemist, mille käigus üks neutron muundub prootoniks ja sünnivad elektron ning antielektronneutriino. Neid nimetatakse fundamentaalseteks, sest et kõik teised looduses esinevad vastastikmõjud avalduvad nimetatud nelja abil. Oleme õppinud terve rea jõudusid (elastsusjõud, hõõrdejõud, toereaktsioon, üleslükkejõud, rõhumisjõud jne.) Kõik need jõud on aga oma olemuselt seotud nimetatud nelja fundamentaaljõuga. Teadlased on ammu arutlenud, Kas ikka kõik nimetatud neli vastastikmõju on tõesti fundamentaalsed. Kas ei oleks võimalik ühte neist avaldada teiste kaudu
negatiivse elektrilaenguga elektronkattest. Kui aatomituuma oleks võimalik suurendada nööpnõelapea suuruseks, siis terve aatom oleks suure staadioni suurune. Neutron Neutron on aatomituuma koostisosa. Neutroni elektrilaeng on 0, st ta on neutraalne. Neutroni mass on 1,0005 amü ehk 1,6749 × 10-27 kg (939,573 MeV/c², pisut rohkem kui prooton). Neutroni lagunemisel prootoniks eralduvad elektron ja antielektronneutriino. Prooton Prooton on aatomituuma osake e. nukleon, mis on positiivse elektrilaenguga (+1 e ehk 1,602 × 10-19 C). Prootoni mass on 1 amü ehk 1,6726 × 10-27 kg ning läbimõõt umbes 1,5×10-15 m. Lisaks prootonitele kuuluvad nukleonide hulka ka neutronid, mis võivad koos prootonitega moodustada aatomituuma. Prootonite arv tuumas määrab aatomi keemilised omadused ning seega ütleb, millise keemilise elemendiga on tegemist. Kergeima keemilise
annaabi.ee 
