Darwini essee - liikide tekkimine
maailmapildi muutja nimi oli 1880-dateks juba kõikjal tuntud. Selle tormilise leviku aluseks
võibki pidada selle vastuolulisust ja kõmulisust, mis tekitades uudishimu, sundis selle kätte
haarama.
Evolutsiooni-ideede areng peale Darwini surma on olnud agressiivselt tormiline. Erinevatel
aegadel ja erinevate ideedega on tuldud välja ning püütud näidata Darwini teooria tühisust. Ka
meie enda Karl Ernst von Baer on seadnud kahtluse alla inimese päritolu loomast. Ilmus ka
mitmesuguseid antidarvinistlikuid evolutsiooniteooriaid. Vastupidise näitena saab tuua aga
kommunismi loojat Karl Marksi, kes pidas Darwini teooriat oma filosoofia üheks
loodusteaduslikuks nurgakiviks. Ajapikku on tekkinud erinevatest seisukohtadadest ka
neodarvinism, mis aga üldist tunnustust ei ole leidnud. Geneetiline antidarvinism
mutatsionismi teooria jne. 1920.-datel arvutati vaatluste, eksperimentide ja matemaatiliste
mudelite abil sünteetiline evolutsiooniteooria, mille juhtkohal on küll looduslik valik, kuid