Haigusttekitav bakter on antibiootikumiresistentne juhul, kui tal on kujunenud vastupanuvõime ühe või mitme antibiootikumi suhtes. Bakterid, millel on kujunenud antibiootikumiresistentsus, jäävad haige inimese organismis ellu ja jätkavad paljunemist vaatamata sellele, et haige tarvitab temale arsti poolt määratud antibiootikumi. (Antibiootikumiresistentsus tekib loomulikul viisil, seda põhjustavad bakterite geenide mutatsioonid. Antibiootikumide liigne ja väär kasutamine kiirendab antibiootikumiresistentsete bakterite tekkimist ja levikut. Antibiootikumidega kokkupuutumisel tundlikud bakterid hävivad, resistentsed bakterid aga võivad jätkata paljunemist.) Antibiootikumiresistentsus ei ole uus nähtus, kuid resistentsete organismide arv, ravimiresistentsusest mõjutatud geograafilised asukohad ja resistentsuse ulatus üksikutes organismides on enneolematu ja hoogustumas. Kuna resistentsus antibiootikumide suhtes on muutumas järjest tavalisemaks, on tekkinud suurem
viidud geenid, mis kodeerivad erinevaid antibakteriaalseid ühendeid ning need aktiveeritakse pärast peremeesrakku sisenemist. Toodetud produktide mõjul bakter lüüsub. Tänu sellisele modifitseerimisele saab kasutada edukalt ka lüsogeenseid faage bakterhaiguste ravimisel (Nobrega et al., 2015). Lisaks on faage kujundatud ka nii, et nad tõhustaksid antibiootikumide antibakteriaalset toimet. Selleks on faagides üleekspresseeritud geenid, mis kodeerivad metsiktüüpi ja antibiootikumiresistentsete bakteritüvede kaitsebarjääre nõrgestavaid valke (Nobrega et al., 2015). Katsetused inimeste peal Poolas on faagiteraapiat katsetatud inimeste peal alates 1980. aastate keskpaigast, kuid katseid on tehtud väga väikeses ulatuses. Eestvedajateks on olnud professor S. Slopek ja tema kolleegid. Katsealusteks on olnud patsiendid, kellel enamasti on kroonilised bakteriaalsed infektsioonid ning muud ravimid ei ole suutnud nende olukordi leevendada. Siiani on olnud katsealuseid
· Voorgeenid voivad kas risttolmlemise voi viiruste kaudu sattuda looduslike (sugulas)liikide DNA-sse. Kui umbrohutorjevahenditele vastupidavuse geen satub umbrohu DNA hulka, voivad tekkida superumbrohud, mille vastu kemikaalid enam ei aita. Kahjurputukate suhtes vastupidavad taimed toovad neil putukatel kaasa uue kohastumise. · Ohtlik voib olla antibiootikumiresistentsuse geeni sattumine inimese soolestikus elunevate organismide kasulike bakterite DNA hulka. On toestatud antibiootikumiresistentsete geenide kandumist kariloomade soolebakteritest inimese soolebakteritesse. · Toit, milles on geenid, mis on parit organismidelt, mis pole kunagi inimtoidu hulka kuulunud, voib esile kutsuda allergianahte. Nt parapahklipuu metioniinirikka valgu geeni ulekandmine sojapahklitesse suurendas lisaks toitevaartusele ka allergianahtude hulka. Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduses (vastu voetud 14.04.2004, viimati muudetud 14.02.2007) on toodud nouded GMO-sid sisaldava toote
annaabi.ee 
