tõelistel patogeenidel patogeensus on mikroobi võime muuta oma ravimresistentsust 2. Laboratoorse immunoloogilise meetodiga eelkõige määratakse: mikroobi värvuvust, mikroobi püsivust keskkonnas, mikroobi geneetilist klonaalset kuuluvust, antikehi 3. Mida pead järgmistest faktidest õigeks(teks) antibiootikumid on valikravimiks igasuguste nakkushaiguste korral, kuigi parasitaarsete haiguste ravikuur on pikk antibiootikume tuleb kasutada soovitavalt antibiogrammile vastavalt ja seda eriti viirushaiguste korral antibiootikume tuleb kasutada vastavalt raviskeemile ja seda ka siis, kui tegemist on endotoksiini sisaldava bakteriga antibiootikumravi on palaviku korral vastunäidustatud 4. Endeemia on ühisest allikast ja levikuteede kaudu nakkushaiguse massiline levik ühisest allikast ja levikuteede kaudu nakkushaiguse väga massiline levik nakkushaiguse esinemine teatud piirkonnas, kuna seal on sobivad tingimused
Põhjuseks veri, sapp, Ba-kontrastaine või muud ärritavad ained peritoneaalõõnes. Peritoneaalabstsess. Kapseldunud ja lokaliseeritud infektsioonikolle peritoneaalõõnes. Suurem osa tekib sekundaarse peritoniidi või kõhuõõne kirurgia järel. 7. Peritoniidi ravi printsiibid. Primaarset peritoniiti ravitakse konservatiivselt antibiootikumid ja toetav ravi. Antibiootikumideks näiteks 3-4pk tsefalosporiinid (tsefuroksiim, tsefepiim), külvide järgselt ravi vastavalt antibiogrammile. Sekundaarse peritoniidi ravis on neli tähtsat komponenti: 1) kolde kontroll; 2) drenaaz; 3) AB-ravi; 4) toetav ravi. Kolde kontroll seisneb intraabdominaalsete infektsioonikollete likvideerimises ja drenaazis. Sõltudes etioloogiast see võib olla kirurgiline (avatud nt avatud apendektoomia, laparoskoopiline nt laparoskoopiline lavaaz divertikuliidi korral, avatud drenaaz nt mitmete eraldiseisvate ja halvasti punkteeritavate abstsesside
annaabi.ee 
