Sören Kierkegaard
kirjandusliku ande näitamaks tunnete, kirgede ja usu muserdavat võimu ja iga
teoreetilise tõe paratamatut tühjust.(Meos 2000)
Ratsionaalne, kõikehõlmav maailmaseletus Kierkegaardile ei kõlba. Kõige olulisem ja
erilisem inimeses ükskõik millises, ka Kierkegaardis endas on nii subjektiivne ja
peidetud, et ta põgeneb kõigi mõistusepäraste üldstruktuuride eest. See veendumus on
Kierkegaardile esimene tõde, mida ei tohi hetkekski unustada. Ta on
antiabstraktsionist; abstraktsiooni teel saavutatud tõde ei saa olla kogetud, läbi elatud,
tunnetatud tõde.(Meos 2000)
Kierkegaard välistab tõelise inimeseteaduse võimalikkuse. Teaduse vaatenurk on juba
oma olemuselt väljaspoolse vaatleja vaatenurk, selle tulemustel ei ole sügavamat sisu.
Teaduse abstraktsioonid ja üldistused meelitavad vaid kõrvalistele, ebaolulistele
7
radadele. ,, Objektiivses mõttes on tõesti kõikjal näha tulemusi, neid on külluses, kuid
mitte mingeid otsustavaid tulemusi
annaabi.ee 
