Leht, vili, õis ja seeme
Kuigi rohelistes tupplehtedes esinevad kloroplastid, diferentseerub nende
mesofüll sammas- ja kobekoeks väga harva. Nii tupp- kui kroonlehtedel võib esineda õhulõhesid. Õie steriilsete osade
anatoomiline ehitus sarnaneb üldjoontes lehtede ehitusega.
6.1. Tolmuka ehitus
Õies asuvad tolmukad moodustavad tolmukkonna (androeceum). Tolmukas (staminum) ehk mikrosporofüll on õie osa,
kus arenevad tolmuterad. Enamasti on juba palja silmaga võimalik eristada tolmukapead (anthera) ja -niiti
(filamentum). Nende ühinemiskohta nimetatakse konnektiiviks (connectivum) ehk nidemeks (joonis).
Tolmukaniidi anatoomiline ehitus on lihtne -- juhtkimpu ümbritseb põhikude, mida omakorda katab kutiniseerunud
epiderm. Nii tolmukaniidil kui -peal võib esineda karvu ja õhulõhesid.
Tolmukapea koosneb kahest tolmukotist (saccus antherae). Ühes tolmukotis paikneb tavaliselt kaks tolmupesa ehk
mikrosporangiumi (loculus antherae), sel juhul on tolmukas neljapesaline.