embrüonaalsed koed. Subgerminaalsesse õõnde langenud rakud moodustavad primaarse hüpoblasti. Iduketta ühes otsas on epiblasti all Kolleri sirp, need rakud levivad lainena epiblasti ja rebu vahel ning kaasavad endasse primaarse hüpoblasti, moodustub sekundaarne hüpoblast (selle teke on ürgjuti tekkeks vajalik). Epiblasti ja hüpoblasti vahele jääb blastotsööl. Kolleri sirbist saab alguse ürgjutt, mis paneb paika organismi teljed – dorsoventraalse, anterioposterioorse, vasak-parema (Kolleri sirbi juures paikneb sabaosa ning eespool on peaosa). Valminud ürgjuti kaudu algab epiblasti rakkude liikumine blastotsööli, tekib vagu ürgjuti keskel – ürgvagu. Ürgvao kaudu toimub epiblasti rakkude migratsioon embrüo sisemusse, kus nad moodustavad organismi enda koed ja organid. Ürgjuti eesmine osa on laienenud ürgsõlmeks ehk Henseni sõlmeks. Rakud migreeruvad läbi ürgjuti anterioorse osa ja langevad alla blastotsööli,
eksokriinsete ja endokriinsete rakkude diferentseerumist; dorsaalne ja ventraalne osa kasvavad teineteisele lähemale ja lõpuks sulanduvad kokku Kuidas arenevad kopsud? endodermist tekib hingetoru ja neelu epiteel, bronhid ja alveoolid; hingamiselundkond areneb eessoolest vastusena mesodermi signaalidele Mesoderm Mesodermi klassifikatsioon ja millised on vastavate mesodermide derivaadid? 1. Seljakeeliku mesoderm e kordamesoderm - formeerub seljakeelik ja määrab kogu organismi anterioposterioorse telje 2. Paraksiaalne mesoderm - moodustab neuraaltoru külgedele somiite, millest arenevad selja pärisnahk e dermis, skeletilihased, roided, selgroog, kõõlused, dorsaalaordi endoteel 3. Anterioorne paraksiaalne mesoderm ei segmenteeru, sellest kujuneb pea mesoderm, mis koos peaneuraalharja rakkudega panustab peapiirkonna lihaste, luude ja sidekoe moodustumisele 4. Vahelmine mesoderm - areneb urogenitaalsüsteem: gonaadid, neerud ja nendega seotud juhad ning neerupealiste välimine osa
annaabi.ee 
