Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused
keerulisema ehitusega vähid. Tuntumad nendest on kümnejalalised. Nende tuntum esindaja on
magevetes elav jõevähk. Tema sale keha koosneb paljudest lülidest, mis moodustavad
pearindmiku ja tagakeha. Pearindmik on kaetud ühtse pearindmiku kilbiga, mille külgmise,
vaba serva all, keha külgedel, paiknevad hingamiselundid lõpused. Jõevähi iga kehalüli
kannab ühte harunenud, mitmest osast koosnevat jäsemete paari. Pea jätketest on kujunenud
tundlad (antennid) ja lühemad tundlakesed (antennulad). Järgnevatest lülidest moodustuvad
suised, üks paar ülalõugu ja kaks paari alalõugasid. Rindmikule kinnitub mitmesuguse
ülesandega jäsemeid. Kolm esimest paari, lõugjalad kuuluvad veel suiste koosseisu.
Järgnevad sõrgadega jäsemed, millest esimesed on suured sõrad. Viimased rindmikujalad on
sõrgadeta käimise jalad. Tagakehale kinnituvad jäsemed moodustavad ujujalad. Nendest
viimane, laienenud paar moodustab koos telsoniga uime. Isastel vähkidel on esimene tagakeha
annaabi.ee 
