Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused
vähikivikestena. Seedelundiks on suur, kaheosaline maks. Vereringeelundkond on neil väga
hästi arenenud ning veri voolab enamiku teest veresoontes. Süda paikneb jõevähil selgmiselt
ning sellest väljuvad veresooned viivad vere kehasse. Tagasiteel koguneb veri kehaurgetest
alumistesse veenidesse, läbib lõpused, kus rikastub hapnikuga ning jõuab tagasi südamesse.
Seega on nende veri nii toitainete kui ka hapniku transportija kehas. Erituselunditeks on
tundlate alusel paiknevad antennaal- ehk rohelised näärmed. Ülemvähid on lahksugulised ja
neil esineb suguline dimorfism. Emaste tagakeha on laiem kui isastel ning neil puuduvad
torujad sugujalad. Sigima hakkavad jõevähid sügisel. Isasvähk kleebib läbi sugujalgade
pressitud massist moodustatud vorstikujulise spermatofoori emase tagakeha alaküljele.
Emasvähk kinnitab samasse ka munad. Seega on viljastumine väline, areng otsene. Kevadel
annaabi.ee 
