Pool meetrit pikad, liikusid kahel jalal(vajadus kohaneda avamaal). Segatoidulised, arvatakse et olid ka raipesööjad. 3. 2,5 miljoni eest arenes australopiteekuse liigist välja tööriistade valmistaja homo habilis: KIVIAJA ALGUS. 4. 2 miljonit aastat tagasi Homo erectus, tööriistade valmistamine + tule tegemine. Asustas ka Euroopa ja Aasia. Neist arenes välja Heidelbergi inimene ja homo anteccessor 5. 700 000-600 000 a. tagasi Heidebergi inimene. Pomud enam raipesööja, vaid suuri loomi kõttiv jahimees. Keerukate tööriistade valmistamine. 6. 750 000 kliima külmenemine jääajad. 7. 250 000-30 000 aastat tagasi elasid nende kliimatingimustega kohanenud neandertallased. Toit hangiti suurte imetajate küttimisega. Eluasemed olid enamjalolt koopad. Matsid oma surnuid, arenenud kivist tööriistad. Surid järk järgult välja.
kuju), valitsejaid kujutati alati külgvaates, jumalatel oli looma- või linnupea. Meditsiini areng, põhjused Egiptlased olid osavad kirurgid, nad oskasid teha keerulisi silmaoperatsioone, nad mõistsid, et haiguse tõrjel on tähtsad diagnoos ja ravi, mitte maagia ja palved. Neandertallased, mida oskasid? Millest elatusid? · Hakkasid kujunema u 250 000 a tagasi euroopas Homo anteccessor´ist · Olid hästi kohanenud jääaja karmide oludega(jässakas keha) · Kolju suurus ja ajumaht nüüdisinimesega enam-vähem võrdsed · Küttisid suuri imetajaid · Matsid oma surnuid(matuserituaalid, surmaga seotud uskumused), hoolitsesid vigaste eest Millisena kujutati ette egiptuse surmajärgset elu? Lahkunu jätkas pärast surma samasugust elu ja tegevust nagu eluajal. Surmajärgne eluootas vaid