Jääkaru Jõudesjäätükini hüppab ta üles, tõugates altpoolt kehaga nii tugevalt jääd, et hüljes kukub vette. Karu tapab ta oma võimsa käpalöögiga. Jääkarul sünnivad pojad ,oktoobris või novembris, emakaru kaevatud koopas,kus nad püsivad kolm kuni neli kuud. Siis õpivad nad pidama jahti ja tappma. Pojad võõrduvad emast umbes kaheaastaselt. Emakaru poegadega Pingviin Pingviin on peaaegu ainus lind, kes elab Antarkita jäises kliimas. Suurimad pingviinid on keiserpingviinid, kes võivad kasvada kuni 120 cm pikkuseks. Pingviinidel on voolujooneline keha ja lühikesed tiivad pingviinid on lennuvõimetud linnud. Nad liiguvad vees palju paremini kui maal. Maal on nad veidi kohmakud, kuid ujuda suudavad nad isegi kuni 40 km/h. Kõik pingviinid, peale suurte keiserpingviinide, pesitsevad kevadel, kui emane pingviin muneb üheainsa muna ja ujub seejärel minema.
Stockholmi ja Soome vahel isegi jääoludega. Hiljem kasutati seda arhipelaag meres kui reisijate laeva keerukates oludes. See laev oli sõjahüvitis, mis maksti Soviet' liidule peale II maailmasõda. Teine ja kolmas Soome laev, samuti nimega Aranda, olid mereväe uurimislaevad. Kolmas Aranda on jäälõhkuja. Kuigi ta pole sobilik kõikidesse mereuuringutesse, siis madal süvis 5m lubab tal seilata erinevates keerulistes kohtades ning ta on seilanud Antarkita vetes ja Arktilises ookeanis, lisaks tema tavapärased operatsioonid Balti meres. Laev on registreeritud Soomes. Suudab peale võtta 25 30 uurijat. Maksimaalne operatsiooni kestvus on 60 päeva. (http://en.wikipedia.org/wiki/SS_Aranda) SALME on TTÜ uurimislaev. Ta on täiesti tänapäevaselt varustatud, mahutab 12 teadlast lisaks meeskonnale. Teadusetegemiseks avanevad võimalused alates meregeoloogiast ja -füüsikast merebioloogia ja -keemiani
annaabi.ee 
