mille vetes on rohkesti saari ja saarestikke. Saared on näiteks: Lõuna-Georgia saar, Lõuna-Sandwichi saared ja Lõuna-Orkney saared. Mandriline rannajoon on paiguti üsna sopiline, rannikumerede ja poolsaartega. Peaaegu kogu maismaa on kaetud hiiglasliku mandriliusikuga. Selle keskmine paksus on veidi üle 2 km ja läbimõõt umbes 4500 km. Võrreldes põhjapoolkera suurima, Gröönimaa mandriliustikuga, on jää pindala üle 7 korra suurem. Antaktika kliima on maakera kõige karmim. Mandri siseosades on keskmine õhutemperatuur südasuvel -30° kuni -35 °C, talvel on aga keskmine õhutemperatuur -70 °C. Maailma külmarekord on mõõdetud Antarktikas ja see oli 89,2 °C. Sellises külamas muutub isegi metall rabedaks, purunedes löögi mõjul nagu klaas. Jääkülma õhku hingates
! Sügavamad kihid on reeglina hapnikurikkamad – tavaliselt vete konvenktsiooni tulemusel – põhjus pooluste läheduses toimub külmema hapnikurikka vee sukeldumine hoovustena soojemate veemasside alla mis levib kogu Maailmaookeanis ehk arktilised mered (seal kus vesi jahtub – m! uutub tihedamaks) need mille kaudu ookeanid „hingavad“.! Termohaliinse konvektsiooni käivitavast mehhanismist ehk veel krüoskoopiast.! Jää moodustumisel eelkõige Antaktika ja Arktika piirkondades moodustub kõrgenenud tihedusega ehk soolasem vesi, kuna moodustuv jää on väiksema soolasisaldusega, seega „võtab jää moodustumine mereveest osa vett välja“ ja „järelejääv vesi“ on soolasem ning seega ka tihedam k!ui algne, (vaata palun käesoleva loengu eelpool olevat osa eutektikumide moodustumisest).! Seega on merevee tihedus suurem eelkõige kahel põhjusel – madalam temperatuur ja suurenenud soolsus,
annaabi.ee 
