Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
võrrelda ukselukkudega, kus ravim on võtmeks ja retseptor lukuauguks.
Põhimõtteliselt on olemas neli võimalikku olukorda:
1. Võti sobib lukuauku ja keerab luku kinni. Farmakoloogias nimetatakse seda agonismiks.
Sellisel viisil toimivat ravimit nimetatakse agonistiks.
2. Võti sobib lukuauku, aga sellega ei saa lukku kinni keerata. Kui võti lukuauku kinni jääb
(toimeaine seondub retseptoriga), siis ei saa seda lukku ka teise võtmega kinni keerata. Seda
seisundit nimetatakse antagonismiks. Niisugune retseptor jääb teiste hormoonide või ravimite
jaoks blokeerituks. Antagonistid suudavad ravimeid ka nende retseptoritelt ära tõrjuda
(konkureeriv = väljatõrjuv antagonism).
3. On olemas ka mittekonkureeriv antagonism. Sellisel juhul kinnitub antagonist mitte otse
„lukuauku“, vaid retseptori muule kohale ja hakkab agonisti toimet mõjutama.
4. Funktsionaalse antagonisti toime ei ole seotud võtme ja lukuaugu teooriaga, vaid sellel on
annaabi.ee 
