Vihakõne
[1]
Valdavas enamikus maailma riikides on mingil kujul vaenu õhutamise
keeld olemas ning seda nõuavad ka rahvusvahelised
inimõiguskonventsioonid. Teadlane Raphael Cohen-Amalgor on
vihakõne defineerinud kui: “… eelarvamustest motiveeritud, vaenulik,
pahatahtlik väljendus inimese või inimeste grupi suhtes nende tegelike
või arvatavate tunnuste tõttu. Sellega väljendatakse diskrimineerivat,
hirmutavat, halvakspanevat, antagoniseerivat ja/või eelarvamuslikku
hoiakut nende tunnuste suhtes, mille hulka kuuluvad sugu, rass, usk,
etniline päritolu, nahavärv, rahvuslik päritolu, puue või seksuaalne
sättumus. Vihakõne eesmärk on kahjustada, dehumaniseerida,
ahistada, hirmutada, alaväärtustada, alandada ja ohvristada valitud
gruppe, õhutada nende suhtes tundetust ja jõhkrust.’’ [1]
Sellest definitsioonist tuleb mitu olulist mõtet, mida on kasulik
laiemalt lahti seletada:
1