Muusikaajaloo kokkuvõte renessanssajast
muusikakoolkonnad).
Muutused:
Vokaal- ja instrumentaalmuusika eraldumine, näiteks Madalmaade IV põlvkonna muusik
A. Willeart pani aluse iseseisvale instrumentaalmuusikale.
Võeti kasutusele uued pillid: näiteks keelpillidest täiuslik lauto ning vioola da gambad
(jalgade vahel mängitav keelpill). Tänapäevase pillikeelega võrreldes mahedam, samuti
suurem kui viiul.
klahvpillidest orel, klavikord (4-nurkne)ning klavessiin (tiivakujuline, tihtipeale mitme
manuaaliga).
Ansamblipillid olid puhkpillid, kõige rohkem kasutati plokkflööte, samuti oli arenenud
topelthuulikuga pillide valik (NT: Salmeist arenenud pommer, mis oli oboe otsene eelkäija).
Pommer oli ka basspillina, nimelt dulaanina (millest hiljem arenes fagott). Levinud olid ka
kõversarved (krummhornid) .Vaskpillidest olid kasutusel trompetid, tsink(väljasurnud),
tromboonid.
Kirikumuusikas olid kasutused puhkpillid.
Ricercar- polüfooniline teemade ahel (fuugade eelkäija). Nimetatud ka instrumentaalmotetiks