leia ma üles". Nüüd anti sõna kahele pianistidele. Mõlema esineja lood tekitasid inimestes veelgi positiivsema meeleolu. Esitatud klaveripaladest jäi meelde eelkõige just dünaamika vaheldumine ning kaunilt helisev kõla. Järgmisena kõlas saksofonikvartetti esitus kahe kuula Saksamaa helilooja teosed - J.S. Bach ,,Saraband" ja G.F.Händel ,,Bourree". Pärast mõnusaid lugusid anti esinemisjärg lustakale ansambile KaguKägu. Ansamblit juhendas üks õpilastest. Laval võis näga nii torupilli, flööti, tsellot kui ka viiulit. Kiire ning rõõmus lugu jäi paljudele meelde. Lavale suundusid päkapikumütsides flööditüdrukud, kelle esituses kõlas R. Fote ,, Flöödid koos".Pala oli väga südamilik ning ilus. Viimasena anti sõna puhkpillidele, kes lõpetasid kontserdi S.Becheti palaga ,, Väike lill" Kontsertit oli väga huvitav jälgida, sest tegelikult olid kõik esitused väga erinevad
*"Haamer ilma meistrita" (1955) kontraaldile ja kuuele instrumendile. See on tippteos, mis sai kiiresti maailmakuulsuse. See 3-osaline teos on natukene vähem ranges 12-helitehnikas. *Boulez katsetas 50-ndate II poolel ja 60-ndate alguses aleatoorikat, nt ,,Pli selon pli" (sopranile + orkestrile)löökpillide suur osatähtsus ning muusikas esineb poeedi portree. *Löökpillid esinevad ka Bpulezi teoses ,,Eclat/Multipes" (löökpillide ansambile + orkestrile). See 3-osaline teos on jäetud heliloojal meelega lõpetamata. Ta on seda teadlikult perioodiliselt täiendanudwork in progress'i printsiip, millega sobib tema põhimõte: ühe ja sama muusikalise materjali kasutamine erinevates teostes. Boulez on 20. sajandi muusikaajalukku läinud uus-kompleksusega. Ta oli kompromissitu modernist ja serialistliku meetodi väljatöötaja, arendas seda uus-kompleksusele (stiil, mis arendab serialistliku stiili edasi)nt
annaabi.ee 
