(olgu tegemist mistahes lainepikkusega valgusega) - elastne põrge , klassikal. füüs. ei selgita Comptoni efektis muutub impulss (energia) nii footonil kui elektronil Osmoos (kr. - tõuge, surve) - aine iseeneslik kandumine läbi poolläbilaskva membraani, mis eraldab kaht erineva kontsentratsiooniga lahust. Inimorganism H2O-moodustab 60% inimorganismi massist Ülejäänu: valgud (20%), rasvad (15%), anorgaanil. ühendid Peam. organogeenid: O, C, H (massi järjestuses) Anorg. elemendid: 2,4% Ca, 0,4% K, 0,1% Na, 0,06% Mg jpt. Inimorganismile (nagu kõigile imetajatele)möödapääsmatult vajalikuks peetakse järgmisi 15 mikroelementi F, Si, V, Cr, Mn, Fe, Co, Ni, Cu, Zn, As, Se, Mo, Sn, I Keemiline element (KE)- liit- või lihtaine koostisosa, mis ei ole ühegi keemilise menetlusega lagundatav. --> Ühe keemilise elemendi kõigil aatomitel on ühesugune tuumalaeng, mis
avastamine(1869). *Elementide omadused, aga seetõttu ka nende poolt moodustatud lihtsate ja keeruliste kehade(liht- ja liitainete) omadused asuvad perioodilises sõltuvuses nende aatomkaalust. Kaasaegne sõnastus: Keemiliste elementide ja nende moodustunud liht- ning liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust(järjekorranumbrist). 6) Organismi koostis H2O moodustab ~60% inimorganismi massist. Ülejäänud on valgud(20%), rasvad(15%), anorgaanil ühendid. Peamiselt orgaanogeenid: O,C,H. Inimorganismile peetakse möödapääsmatult vajalikuks elemente: F, Si, V, Cr,Mn;Fe, Co,Ni,Cu, Zn,As,Se, Mo, Sn,I. 7) Elektronorbilaatlide teooria orbitaal on elektronide jaotustiheduse kuju, kus 'elektronide liikumist iseloomustavate lainete amplituud, faas(+ või -), sõlmpindade kuju' on suur, seal elektroni esinemise tõenäolsus on kõrge ja vastupidi.Elektronorbitaale kujutatakse
x h Elektroni liikumistee täpne määramine aatomis pole võimalik (asub mingis ruumiosas, mitte ruumipunktis), kirjeldamine on tõenäosuslik. 3. Keemilise elemendi mõiste Keemiline element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. Teise definitsiooni järgi on keemiline element sama aatomnumbriga aatomite kogum. 4. Organismi koostis Vesi moodustab 60% inimorganismi massist. Ülejäänu: valgud (20%), rasvad (15%), anorgaanil. ühendid Peam. organogeenid: O, C, H (massi järjestuses). Inimorganismile peetakse möödapääsmatult vajalikuks elemente: F, Si, V, Cr,Mn;Fe, Co,Ni,Cu, Zn,As,Se, Mo, Sn,I. sImorganismile möödapääsmatult vajalikuks peetakse 15 mikroelementi. Koostises 70-80 elementi. Hädavajalikud 27 elementi ehk bioelemendid. 5. Osmoos ja osmootne rõhk Osmoos - aine iseeneslik kandumine läbi poolläbilaskva membraani, mis eraldab kaht erineva kontsentratsiooniga lahust.
Väga suur tähtsus ehitusmaterjalina (puistematerjal, plaadid jm.), kipsvormid skulptuuridele, bareljeefid jm. Karbonaadid - looduses levinud Ca karbonaadid: CaCO3 ja Ca(HCO3)2. CaCO3 - lubjakivi (paekivi), kriit, marmor, kasutatakse tohututes kogustes ehitusmaterjalina. Ca ja Mg soolad põhjustavad vee kareduse: vähendab vee lahustamisvõimet, tekitab katlakivi, vähendab seebi pesemisvõimet, toidu - joogi kvaliteeti jne. 13. rühm: B Al Ga In Tl Boor (B) - Boorhape on ainus anorgaanil. hape, mida leidub looduses üsna puhtal kujul. Lihtaine kujul eraldati esmakordselt 1808 Gay-Lussac, Thenard Leidumine looduses: tähtsamad mineraalid: kolemaniit Ca[B3O4(OH)3]·H2O: uleksiitCaNa[B5O6(OH)6]·5H2O Boor lihtainena: on pooljuht, toatemperatuuril praktil. elektrit ei juhi, t° tõusul el.- juhtivus suureneb, üle 1000°C – hea elektrijuht. Toatemp.-l reageerib ainult F2-ga, → BF3. Kõrgemal t°-l O2-ga (→ B2O3, diboortrioksiid). Hal-dega(→ BCl3, BBr3). S-ga (→
ke e milis elt äärmis elt aktiivne (väga tugev oksüd e e rija), lagun e b kerg e sti O 2 + O . Lõhnatu ja maits etu värvitu gaa s . Tahke hapnik mitu erin. Kristallvormi ; Gaa sil. hapnik lahustub m ärg atavalt vee s . Hapnik kee milis elt väga aktiivne: moo d u sta b ühend eid kõigi ele m e ntid e g a , v.a. He, Ne, Ar. Reaktsiooni käigus O aatom tavaliselt liidab elektrone, elektronide loovutamine on äärmiselt haruldane. Oksiidid (anorgaanil.) ühendid, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. OKSÜDATSIOONIPROTSESSID: põlemine (võimalik ka O2 osavõtuta); korrosioon (metallidega reageerimine: O2 + H2O (niiskus), a)keemiline; b) elektrokeemiline korrosioon; hingamine: C (org. ühendites) + O2 CO2; kõdunemine, mädanemine: org. aine CO2 + H2O. peam. madaltemperatuursel rektifikatsioonil vedelast õhust: vee elektrolüüsil (vesi peab
B – suhteliselt levinud (tavaline) element Tl – vähelevinud Ga, In – haruldased, väike levik ja toodang 3.2. Boor 3.2.1. Elemendi ja lihtainena Boori ühendeid booraks Na2B4O7 ·10H2O (naatriumtetraboraat) boorhape H3BO3 kasutab inimkond mäletamatutest aegadest Need on praktikas tähtsaimad boori ühendid, leidub sellisel kujul ka looduses. Boorhape on ainus anorgaanil. hape (mineraalhape), mida leidub looduses üsna puhtal kujul. (lahjendatult ja segus leidub mitmeid teisigi, isegi H2SO4 ja HCl) Boori nimetus – sõnast bauraq või borax (hilisladina) Lihtaine kujul eraldati esmakordselt 1808 Gay-Lussac, Thenard Davy (neist sõltumatult) Leidumine looduses – tähtsamad mineraalid: kolemaniit Ca[B3O4(OH)3]·H2O e. 2CaO·3B2O3·5H2O
annaabi.ee 
