Lihttüristori struktuur ja tingmärk on toodud joonisel 3.10. Anoodtoiteallikas on reguleeritava pingega UA, koormustakisti Rk piirab anoodvoolu ja reostaadiga RG reguleeritakse tüürvoolu. Juhul kui lüliti S on avatud (IG = 0) on päripingestatud türistori äärmised siirded 1 ja 3 samuti päripingestatud, keskmine siire 2 aga vastupingestatud. Keskmisel siirdel on potentsiaalibarjääär kõrgem kui äärmistel. Madalatel anoodpingetel on türistori läbiv vool väike ( A, mA), mis kujuneb põhiliselt vähemuslaengukandjate _ soojusliikumisest läbi vastupingestatud siirde 2. Pinge edasisel suurenemisel see vool märkimisväärselt ei kasva. Anoodpinge teatud väärtusest alates suureneb anoodvool järsult, sest siirde takistus väheneb laviinläbilöögi tõttu nullini. Seda pinget nimetatakse blokeerpingeks UB0. Blokeerpingel türistor avaneb.
29 on näidatud reguleeritava pingega anoodtoiteallikas UA, anoodvoolu piirav koormustakisti Rk ja reostaat RG. Restaadiga saab reguleerida tüürvoolu, mida võetakse teisest toiteallikast UG. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 36 Juhul kui lüliti S on avatud (IG = 0), on päripingestatud türistori äärmised siirded 1 ja 3 samuti päripingestatud, keskmine siire 2 aga vastupingestatud. Madalatel anoodpingetel on türistori läbiv vool väike (mA...mA) ja see kujuneb põhiliselt vähemuslaengukandjate liikumisest läbi vastupingestatud siirde 2. Anoodpinge teatud väärtusest alates suureneb anoodvool järsult, sest vastupingestatud siirde takistus väheneb laviinläbilöögi tõttu nullini. Seda pinget nimetatakse blokeerpingeks UB0 . Blokeerpingel türistor avaneb. Blokeerpinge UB0 vähendamiseks tuleb alandada vastupingestatud siirde potentsiaalibarjääri
annaabi.ee 
