Sekundaaremiteerunud elektronide kiirus on aga ekraani läheduses väike ja tekib ruumilaeng, mis hajutab elektronkiirt. Ruumilaengu kõrvaldamiseks kaetakse toru sisekülg voolujuhtiva grafiitemulsiooni kihiga (akvadaagiga), mis ühendatakse teise anoodiga. Kasutatakse ka alumineeritud ekraani. Alumineeritud ekraani puhul kaetakse ekraani sisekülg õhukese, elektronidele "läbipaistva" alumiiniumi kihiga. Et elektronid suudaksid alumiiniumikihti edukalt läbida, kasutatakse kõrgemat anoodpinget. Ekraanile langevate elektronide energiast muutub valguseks 2...3%, ülejäänu aga kuumutab ekraani. Kuumenemise tulemusena luminofoor vananeb ja ekraan tuhmub. Samuti võib tugeva vooluga paigalseisev kiir ekraani langemispunktis "läbi põletada". Seepärast on ekraani säilitamise eesmärgil soovitav kasutada võimalikult väikest heledust. Värvilised kineskoobid Värvikineskoobi ekraanil moodustub värviline kujutis kolme põhivärvi kooskiirgusest:
elektronide kiirus on ekraani läheduses väike ning tekib ruumilaeng, mis hajutab elektronkiirt. Ruumilaengu kõrvaldamiseks kaetakse toru sisekülg voolujuhtiva grafiitemulsiooni kihiga (nn akvadaagiga), mis ühendatakse teise anoodiga. Samal otstarbel kasutatakse ka alumineeritud ekraani. Alumineeritud ekraani puhul kaetakse ekraani sisekülg õhukese, elektronidele "läbipaistva" alumiiniumi kihiga. Et elektronid suudaksid alumiiniumikihti edukalt läbida, kasutatakse kõrgemat anoodpinget. Ekraanile langevate elektronide energiast muutub valguseks 2...3%, ülejäänu aga üksnes kuumutab ekraani. Kuumenemise tulemusena luminofoor vananeb ja ekraan tuhmub. Samuti võib tugeva vooluga paigalseisev kiir ekraani langemispunktis "läbi põletada". Seepärast on ekraani säilitamise eesmärgil soovitav kasutada võimalikult väikest heledust. 4.3.8.1 Ostsilloskoobitorud Ostsilloskoobitorud on elektronkiiretorud, mida kasutatakse ostsilloskoopides kiiresti
mõjuva pingega. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.73 Elektronkiire ekraanil toimuva nihke ja seda põhjustanud pinge suhet nimetatakse hälvitussüsteemi tundlikkuseks Elektronkiiretorude tundlikkus on tavaliselt 0,2...0,6 mm/V. Tundlikkuse suurendamiseks võib suurendada hälvitusplaatide pikkust, suurendada hälvitussüsteemi ja ekraani vahekaugust, vähendada plaatide vahekaugust või vähendada anoodpinget (vähendada elektronide liikumiskiirust). Tegelikult on need võimalused aga piiratud, sest plaatide mõõtmete muutmisega kaasneb fokuseerimise halvenemine; plaatide ja ekraani vahekauguse suurendamine ning anoodpinge vähendamine soodustab aga elektronide hajumist, millega kaasneb kujutise teravuse vähenemine; plaatide vahekauguse vähendamine piirab võimalikku hälvitusnurka. Ainsaks kasutatavaks tundlikkuse suurendamise võimaluseks on murtud kujuga hälvitusplaatide
Sellise lüliti avamiseks on vaja vastuparalleellülituses türistoridele anda juhtimissignaalid siis, kui vastava türistori anoodil on positiivne potentsiaal. Seega juhivad sellised vastu-paralleellülituses türistorid vahelduvvoolu mõlemat poolperioodi. Kolmefaasilise skeemi korral on lüliti töö analoogne ühefaasilise lüliti omaga. Joonis 2.8 Türistoride avamiseks vajalike juhtimisimpulsside saamiseks kasutatakse nende anoodpinget, kusjuures juhtimisnurka ei reguleerita või reguleeritakse kitsas vahemikus. Juhtimisimpulsside saamise lihtsaimat viisi selgitab joonis 2.9. Joonis 2.9 Oletame, et klemmil U on positiivne potentsiaal. Sel juhul läbib türistori V1 juhtimis- üleminekut (sest p-n-juhtimisülemineku dioodomadused on mitteolulised), kontakti K ja takistit R ja edasi läbi türistori V2 juhtimisülemineku klemmile X juhtimisvool ij.
annaabi.ee 
