Vana-Rooma jurist
Juristide tegevusvaldkond
seostus aina enam poliitika, mitte usuga. Kuna teadmisi vahendati suusõnaliselt, oli keeruliste
küsimuste lahendamine raske ning responsum'id ei kehtestanud tegelikult mitte mingeid üldiseid
reegleid. Umbes sajandi pärast läks aristokraatlike ,,juristide" võim üle uuele grupile, kes hindasid
kirjasõna ning keda võis nüüd õigusega nimetada juristideks. Neid võib kutsuda princeps'i
nõuandjaks ja ,,sõbraks" Augustuse ja Anoninuste dünastia vahel. Neist hakkas tekkima täiesti
autonoomne inimeste grupp, kelle väärtused ei pidanud ilmtingimata riigi omadega ühtima. Kuigi
nad kuulusid endiselt kõrgemasse kihti, ei olnud enam tegemist võimul olevate inimestega. See
tähendas ka, et juristide ning valitsejate arvamused ei pruukinud ühtida, nad ei moodustanud enam
liite ning võisid sattuda lausa vastuoludesse. Vaidlused ei olnud ebatavalised ka juristide endi
keskis, mistõttu tekkisid erinevad koolkonnad. 2
annaabi.ee 
