Kalade referaat
Karbid on limuste seas ainulaadsed, sest nende suus puudub toitumiseks
vajalik hõõrel ehk raadula. Karbid toituvad kas vett filtreerides (on filtrijad)
või sifoonide abil.
Karpidele on omapärane ka elamine üksteisega kokku kinnitunult või liiva ja teiste
setete all. Mõned karbid (näiteks kammkarbid) suudavad ka ujuda.
Enamik karpe on lahksoolised.
Merelistel karpidel esineb vastsena kas trohhofoor või veeliger ehk purjukvastne.
Süstemaat
Alamklassid
Anomalosdesmata
Cryptodonta
Erihambalised (Heterodonta) (hõlmab näiteks hernes- ja rändkarpe)
Paleoheterodonta (Palaeoheterodonta) (hõlmab näiteks järve- ja jõekarpe)
Palaeotaxodonta
Pteriomorphia (siia kuuluvad näiteks austrid ja rannakarbid)
Hari järvekarp
Kiiljas ovaalse kujuga, peenem ots moodustab nokisetaolise lohu.
Pealt kollakas punakaspruun, servades pruunikasmust.
Pärlmutterkiht sinakasvalge, tagaosas paksem ja valge.
Suur järvekarp
Ovaalse , munajas- kiilja kujuga.
annaabi.ee 
