Kivimid, millel me elame.
Hiiumaal
on aluskord kohati ainult 15-20 meetri sügavusel: tegemist on astrobleemiga, mis tekkis
meteoriidiplahvatuse tagajärjel.
Lõuna-Eesti aluskorra kivimid on tugevamini moondunud kui Põhja-Eesti aluskorrakivimid.
Ilmselt on Lõuna-Eesti aluskorrakivimid moondunud kilomeetreid sügavamal ja tektooniliste
liikumiste käigus hiljem kõrgemale tõusnud. Jõhvi ümbruse aluskorrakivimeid sisaldub
rauamaaki. See põhjustab Jõhvi magnetilise anomaaila, mis tekitab probleeme näiteks
kompassi kasutamisel.
Pealiskord koosneb settekivimite kihtidest, mis on kihistunud aluskorra peale. See kiht tekkis
umbes 60 miljonit aastat tagasi. Sel ajal Eestit katnud veekogudes settis hulgaliselt
settematerjali, millest miljonite aastate jooksul moodustusid settekivimid. Peamiselt on Eestis
settekivimid nagu oobolusliivakivi ehk fosforiit, lubjakivid, põlevkivi (kukersiit, diktüoneema
kilt) ja liivakivi