viivaid radu. Kogu Euroopale on omane usk, et kääbaste juures on midagi üleloomulikku, öösiti kummitab. Ristiusueelsel Iirimaal oli igal tähtsamal piirkonnal on sidh, mis tähistas teed teispoolsusesse. Iga sidh oli lokaalne (polnud maa-all ühendatud). Sidhe tuntakse ka iirlaste naaberaladel. Keltide maailmakujutluse järgi oli olemas kolm maailma: Gwynvyd ehk Ülamaailm (ing.k. The Upperworld); Abred ehk Vahemaailm (ing.k. The Middleworld) ja Annwn ehk Allmaailm (ing.k. The Underworld). Peale antud keldikeelsetele nimedele nimetatakse neid kolme vaimuilma piirkonniti ka erinevalt, kuid nende sisu on siiski sama. Ülamaailmas elavad kõige taevalikumad ja kõrgemad jumalad nagu valgusejumal ja -jumalanna päikese ja kuujumal jne. Samuti leiab Ülamaailmast ka sellised müütilisi olevusi nagu haldjad ning ka inimesed, kes on saavutanud vaimsuse kõrgema taseme ja kellel pole vaja enam maa peale tagasi minna
Et kõiki linna elanikke tuleks võrdväärselt mäehaldjaiks pidada, võib arvata, et inimestega läbikäiv haldjas on teiste haldjate pea (Eisen 1995:55). Inimeste maailmast eraldi asetsev haldjamaa on olemas skandinaavlastel – Alfheim – ja ka keltidel. Keldid eristavad koguni kolme haldjamaad: Avaloni, mida kirjeldatakse kui muinasjutulist saart keset ookeani, tuntakse ka mitmete teiste nimede all: Tir Nan Og, Hy Brasil, Isles of the Blest, Plant Rhys, Dwten (Levy 2001:160) ja Annwn. Viimane tähistab Walesi vaimumaailma ning nimest võib järeldada, et tegemist on õuntesaartega (Cotterell 2001:101-102). Avaloni asupaik ei olegi päris selge, seda arvatakse muu seas asuvat Atlandi ookeanis (samastub Atlantisega?), kuid traditsiooni kohaselt samastatakse Britannias Avaloni Blastonbury’ga, mis on kuningas Arthuri arvatav hauakoht. Avaloni viisid surmavalt haavata saanud kuningas Arthuri musta paadiga kolm saladuslikku naist
annaabi.ee 
