Bütsantsi kultuur
ja otsustasid minna kloostritesse munkadeks. Ära ei öeldud ka talupoegadele ja käsitöölistele, sest
kloostrid vajasid tööjõudu. Mehed, kes olid võlgades või ei soovinud minna sõjaväkke, läksid
samuti munkadeks, sest klooster oli neile kindel peidupaik. Mungarüü vastu võtnud meeste
igapäeva elu möödus töös ja palves. Kuigi algul oli kloostrielu lihtne ja askeetlik, siis peagi
hakkasid osad kloostrid just täna annetutele rikastuma. Järjest suuremat tulu saadi ka oma
toodangutest ja müügist. Nii hakati ehitama kloostritesse kööke, avaraid söögisaale, veinikeldreid,
veskeid, lautu ja talle ning mitmeid töökodasid. Rikastudes hakkas muutuma ka kloostriasukate
elulaad. Hakati kaebama munkade üha kasvava kombelõtvuse ja rohkete pidude üle. Õigeusu
kloostritest kõige omapärasemad ja tuntumad olid Athose mäel. Athose õitseaeg oli 11.- 14.
sajandini, mil poolsaarel tegutses kuni 2000 pisieraklat