Keskaeg - Riik ja Ühiskond
See
võis aga ka seisneda õiguses lääni sissetulekutele ilma lääni ennast kinkimata või
maksude ja andamite kogumise, kohtuõiguse ja -sissetulekute jt. õiguste üleandmises.
Oluline ei olnud kinkimise objekt, vaid fakt ise: läänistamisega kaasnes vasalli kohustus
teenida ja olla senjöörile kuulekas. Lään kindlustas vasalli materiaalselt, mis oli
teenistuse täitmiseks hädavajalik. Kuid senjöör võis sama eesmärgi saavutada ka ilma
igasuguste annetusteta- ta võis võtta vasalli oma õukonda ülalpidamisele. Seega seisnes
senjööri ja vasalli vaheliste feodaalsuhete olemus eelkõige isiklike sidemete loomises,
valitsemise ja allumise, eeskoste ja teenimise suhtes. Nendes suhetes avaldub
vastastikususe, teenete vahetamise printsiip sama eredalt, kui eespool kirjeldatud
tseremoniaalse vahetuse vormides.
Senjöör võis vasallilt maksu nõuda: 1. Senjöör oli vangis ja vasall pidi ta välja ostma, 2.
Senjöör andis vanima tütre mehele, 3