Pulmad peiukodus
Kohati on
jäetud ka raha.
Viimase pulmapäeva tähtsaimaks kombetalitluseks oli nn. veimevaka (annid,
lahjad) jagamine. Kingitavad esemed olid aegsasti vööpaeltega nn. kimpudeks kokku
seotud. Ande jagati eeskätt peiupoolsetele pulmalistele. Kimbu sisu olenes sellest,
kellele ta kingiti. Muidugi varieerus kimbu sisu ka paikkonniti, kuid mitte oluliselt.
Vähemal määral mõjutas kimbu suurust nooriku jõukus. Kimbud pandi juba aegsasti
(mõrsja kodus) kokku, tavaliselt annetejagaja (kõrvatsenaise) juuresolekul.
Nõuandjaks oli sageli juures olnud ka ämm.
Kinkide jagamise algatajaks oli saajarahvas, kes nõudis lauldes veimekirstu
avamist ja veimede näitamist. Veimed asusid tavaliselt erilises nõus (veimevakk,
andevakk, pruutvakk), mis asetses veimekirstus. Kirstu avamine toimus pidulikult,
lokaalselt erinevate tavadega. Kirstu avas tavaliselt see, kes kirstu peiukoju oli
toonud (ajumees, kirstusõitja). Põhja- Eestis oli tuntud nn. vakatants. Iga veimekimbu
annaabi.ee 
