See oli väga ilus ja soe jõululaul. Naiste hääled olid meeletult kõrged, nii, et terve kirik helises kaunitest naisvokaalidest. Ja ega meeste madal häälgi alla ei jäänud. Neljandana laulsid nad loo ,,Ütle, mis on inimene".Klaverit mängis Rita Naaber ning solist oli Linda Lapp,kelle on meeletult ilus ning hea hääl. Taustaks laulis segakoor Sauer. Meloodia oli rahulik ja ilus. Siis astus lavale Kuressaare linnapea Urve Tiidus, kes pidas väga ilusa kõne jõuludest ning annetamisest. Kõne oli väga südamlik ja pani mõtlema laste ning naiste varjupaigale ,,Laurits". Järgmisena laulis terve kontserdi publik laulu ,,Kuula ingli lauluhäält".Armas oli see, et terve kirik laulis kaasa.Selle loo ajal toimus ka konterdi põhi osa, milleks oli annetamine ,,Lauritsale".Iga inimene andis oma panuse, et ka Kuressaares oleks koht,kust saada abi ja toetust oma muredele. Peale südamlikku heategevust tulid lavale Kuressaare Muusikakooli Sümfoniettorkester. Laval oli
nautimiseks. Ka nemad loodi ,,elus hoidmiseks". Kord sünges kaugminevikus, oli olnud tava, kus võimuka mehe surma korral lasti tema teenrid ja orjad temaga hauda kaasa minna. Nad ohverdati, et mees saabuks surmajärgsesse ellu sobilikku teed mööda. Hiljem hakati neid õudusi pidama kas liiga julmadeks või kulukateks ja kunst päästeti. Päris teenrite asemel anti võimukatele meestele teenrite pildid aseainena. Egiptuse haudadest leitud pildid ja kujutised olid seotud mõttega hinge annetamisest teispoolsuse abilistele. See oli uskumus, mis oli paljudes vanades kultuurides. Meile pakuvad need reljeefid ja seinamaalingud eriti ilmekat pilti elust Egiptuses tuhandeid aastaid tagasi. Kuid siiski, võib igaüks neid vaadates hämmingusse sattuda. Põhjuseks egiptuse kunstnike praegusest väga erinev viis päriselu kujutamiseks. Võib-olla on see seotud erinevate ülesannetega, mida maaling pidi täitma. Luges mitte ilu, vaid täiuslikkus
annaabi.ee 
