"annakkest" - 1 õppematerjal

Eesti murded I konspekt

Mulgi murdeala sisemine liigendus Sisemiste erijoonte alusel Läänerühm  Halliste, Karksi, Paistu murrak.  Rohkelt läänemurde naabermurrakutega ühiseid jooni.  Vokaalide reduktsioonid ja kaod rõhututes silpides, nt armasten ‘armastanud’;  anDa ja tunDa II vältes;  NA näi ‘nägi’ ja tei ‘tegi’ kõrval vormid näGis ja teGis;  möönev kv ka keeldkõnes, nt ärDen anDa ‘sa ei oleks pidanud andma’;  deminutiivsufiksiga soovkõne vormid, nt annakkest ‘palun anna’; Idarühm  Helme, Tarvastu murrak.  Sarnasused Võrtsjärve idakalda Tarti mirde läänerühma murrakutega;  armastanu, kirjuttenu vrd armasten, kirjutten;  liikvida järel on algupärane üksikklusiil: malD ‘maalt’;  laskma-, jooksma-tüübi da-infinitiivi vormides on lõunaeestiline vokaaltüvi: laske, käske, juske (vrd lasta, kästa, joosta); Põhjaeesti joonte osakaalu alusel  Helme – kõige lõunaeestilisem: