siduvad sõnad, erinev pea- ja kõrvallause asukoht). Tädi Anne korjas metsast seeni ja püüdis kohalikust jõest kala, et valmistada maitsev roog, mida külalistele pakkuda. Marlene, kes oli kõige väiksem, ja Getter tantsisid vihma käes. See, kes järves ujus, sai kommi. Kuna päike paistis, olid kõik rõõmsad. Esimesena sai rabamatkalt koju poiss, kes väitis, et tal on kiire. Seened, mis olid punast värvi ja millel olid valged täpid peal, keelas õpetaja korjata. Annabelil jäi kodutöö tegemata, sest käis nädalavahetusel metsalaagris. Metsalaager, mille klassiga läbisime, meeldis kõigile. Ta jalutas merekohina saatel, mõtiskles, unistas ja lausus. Enne metsa seenele minemist tuleb end harida loodusteemal, et mitte sattuda ohtlikku olukorda.
Raamatu alguseski on kirjeldatud, kuidas ta istus pargipingil ning kõigest jälgis noori tüdrukuid mängimas. Kunagi ei teinud neidudele liiga ning elas ennast välja seksuaalselt prostituutide peal. H. H. elu mõjutas tema isa, kes andis talle palju nõu ning luges talle tihti raamatuid ette. Kõige rohkem aga on mõjutanud teda Annabel. Tema oli see, kes pani lumepalli veerema. Annabelil ja Humbertil oli ,,kuum suhe" ning nad armastasid üksteist kirglikult. Kuid pärast Annabeli surma tüüfusesse ei saanud Humbert enam noortest neidudest üle nümfettideks ta kutsus neid. Kuna jutustajaks oli H. H. ise, siis temast pole palju räägitud rohkem on ta kritiseerinud teisi, kui teised tegelased peategelast. Humbert on küll tagasihoidlik, kuid enesekindel. See tähendab, et ta teab, mida ta