PURJELAEVADE EHITUS EESTI RANDADES
Laeva ehitamise ajal õmmeldi valmis ka purjed. Seda tööd tehti enamasti talvel.
Purjemeistriteks ehk seekelmaakriteks olid mehed, sest töö oli raske. Purjeõmblejaile maksti
60 – 70 kopikat päevas. Et aeg igavaks ei läheks, lauldi õmblemisel pikki monotoonseid laule.
Purjeriiet kooti esialgu ise, kuid 19. sajandi lõpust alates osteti see poest. Selle peamiseks
valmistajaks oli Narva linavabrik. Varasematel aegadel punuti ise ka kanepist ankrutrossid,
mida pärast veel tõrva sees keedeti. Sammuti valmistati ankruid, millel ainult rõngas ja
küüned olid rauast. Võimaluse korral hangiti laeva raudosi ka mõne randunud laeva küljest.
Enamasti osteti kõik vajalik, mida ise ei saanud valmistada, poest. Igas suuremas
sadamalinnas olid laevatarvete kauplused.
Enne laeva vettelaskmist pandi talle nimi. Nimed olid enamasti naise nimed, kasutati
ka meeste nimesid