määratud minimaalselt võimalikust, tekib kinnitusmoment nagu konsoolseina puhul ja seina võib vaadelda alt jäigalt ja ülalt vabalt toetatud talana. Seejuures väheneb paindemoment seinas ja toele mõjuv jõud.Plaatankru kasutamisel peab see olema viidud seinast piisavalt kaugele, et jääks väljapoole potentsiaalset lihkepinda, mis on horisontaalist kalde all 45+ /2 . Seepärast peab ankruplaat igal juhul jääma joonisel 10.46 näidatud joonest d-c kaugemale. Ankruplaati hoiab kinni passiivsurve plaadi ees ja temale mõjub seina ankurdusjõud ja aktiivsurve plaadi taga. Et plaadi ees saaks passiivsurve areneda täies ulatuses, peaks plaadi alumisest servast nurga all 45-/2 tõmmatud passiivsurve lihkejoone lõikepunkt maapinnaga jääma seinast kaugemale, kui punkt c. Kui plaadi ees tekkiv passiivsurve lihkejoon lõikab seina aktiivsurve joont (joonisel 10.46 punktiiriga näidatud plaadi asendi puhul), siis passiivsurve ei saa areneda täies suuruses
46 näidatud joonest d-c kaugemale. a c b 45°-/2 Pt Pa Pp 45°+/2 d Joonis 10.46 Ankurdatud sulundseina ankru asend ja ankruplaadile mõjuvad jõud Ankruplaati hoiab kinni passiivsurve plaadi ees ja temale mõjub seina ankurdusjõud ja aktiivsurve plaadi taga. Et plaadi ees saaks passiivsurve areneda täies ulatuses, peaks plaadi alumisest servast nurga all 45° - /2 tõmmatud passiivsurve lihkejoone lõikepunkt maapinnaga jääma seinast kaugemale, kui punkt c. Kui plaadi ees tekkiv passiivsurve lihkejoon lõikab seina aktiivsurve joont (joonisel 10.46 punktiiriga näidatud plaadi asendi puhul), siis passiivsurve ei saa areneda täies suuruses
annaabi.ee 
