välja püramiidi kujuline osa, mis laieneb 0 ankurdusplaadist seina servani 45 nurga all. Et vertikaalvuugid ei tööta, siis võetakse tekkivad pinged vastu püramiidi ülemise ja alumise serva horisontaalsete vuukide poolt. Horisontaalne pingekomponent (h) võetakse vastu müüritise nihketugevusega. Et tagada ankru ankurdustugevus, peab väljatõmbav jõud Na Na 2a(a+b)(fvk0/M + 0,8µ0) , kus a - ankruplaadi ankruplaadi paigaldamise sügavus; b - ankruplaadi horisontaalne mõõt; fvk0 - müüritise algnihketugevus; µ - müüritise hõõrdetegur ( 0,7); 0 - garanteeritud vertikaalpinge ankrutasapinnas. 8.3.Sillused. 8.3.1. Armeerimata kivisillused. Armeerimata kivisilluse töötamise eelduseks on kaarefekti tekkimine vastavas müüritise osas. Kivisilluse töötamine on võimalik ainult juhul, kui temas tekkivad horisontaalreaktsioonid võetakse hoone poolt vastu.
Ak on püramiidi külgpindala. Kui võtta peapinge võrdseks materjali tõmbetugevusega, saame ankru kandevõime tõmbele. Kivimüüritises on peapinge realiseerimine erinev muudest habrastest materjalidest. Väljarebitava püramiidi neljast küljest töötava seega ainult kaks, alumine ja ülemine ja seal ka ainult horisontaalvuugi osa. Pingekomponent h võetakse vastu müüritise nihketugevusega fvk. Vastavalt skeemile 9.28 on sel juhul ankru tugevus a on ankruplaadi paigutamise sügavus, b on ankruplaadi horisontaalne mõõt, fvk0 on müüritise algnihketugevus, on müüritise hõõrdetegur ( ~ 0,7), 0 on garanteeritud vertikaalpinge ankrutasapinnas. Peale arvutuslike ankrute kasutatakse müüritises palju konstruktiivseid ankruid, eriti müüritise erinevate kihtide omavaheliseks sidumiseks. Mitmekihilise seina kihtide omavaheliseks sidumiseks kasutatakse nii üksikuid sidemeid (ankruid)
annaabi.ee 
