"Mäeküla piimamees" Eduard Vilde
Teadagi, et vana Mäeküla
uuele oma müügikohad ilmutamata oli jätnud, ja nõnda pidi uus esipuhku piima, mis turul ära ei läinud,
liiga väheste poodide pärast hiljem uulitsatel käest andma. Ent need olid algusraskused, millest
Prillup lootis varsti pääseda. Aga rõõmude kauss Tõnu kaalul viibutab nende halbuste kausi kõrgele
üles. Piimakambris naisega talitada, lüpsisid vastu võtta, pütte koorida, võid vändata ja vormida,
piima ankruisse ajada - see üksi juba on tasu kõige eest. Ei, Tõnu on püsti rahul, Tõnu ei kahetse.
Tõnu t ä h e n d a b nüüd midagi - jaa, juba nüüd, kus ta veel mõisa ega talugi ei taha osta. Tõnu sai
tähenduse sest päevast peale, mil teda uueks Kuruks ja uueks Mäekülaks hakati hüüdma.
Ka Maril läks hästi. Ta kais pidevalt linnas, tõi lastele kingitusi ja sai endale asju osta.
Ja rahul on kolmaski lepinguosaline.
annaabi.ee 
