Eesti kirjandus II kevad
Kui sinna juurde tuleb
suurte teekondade alguste luule, siis see võib tähendada ringkäigumudelit
– lähme avastama, kuid tuleme koju tagasi. Kodu on turvaline paik, kuhu
tagasi pöörduda.
Edasi lülitub poliitikasse. 1992. aastast on ta ka valitsuses.
1962 Ankruhiivaja – Omas ajas silmapaistev luulekogu. Kui
vaadata hilisemaid kogusid, siis seal esinevad selline tsükkel nagu
„Eelõitseng“, kus ta avaldab oma varasemaid luuletusi, mis pole
„Ankruhiivajasse“ läinud. Kui neid võrrelda, siis on näha, et noor
kirjanik liigub erinevat teed. Ühelt poolt kirjutab ta normaalset
60ndate luulet, kuid samas ka „ebanormaalset“ luulet. Sulaajastu
seisukohalt on see väga iseloomulik raamat. Kui otsida mõjusid või
taustu, siis on see sarnane Krossi luulega, kuid samas on see ka
lüürilisem. Väga iseloomulik on ka ajaloo poole pöördumine, kuid
seda kasutatakse ära tuleviku kuulutamises. Kosmoseromanika pole