REFERAAT KLAAS JA KLAASITOOTED
Lisaks liivale vajatakse
klaasi valmistamiseks ka suures koguses kütust. Näiteks põletati 18. sajandil väikeses
ühe klaasiahjuga klaasikojas aastas umbes 10 000 m³ puid ning seetõttu ei olnud
sellise tööstuse eluiga tavaliselt pikem kui 5-7 aastat – kui ümbruskonna mets oli
laastatud, viidi klaasikoda üle uude paika.
Klaasikodade asukoha valikul olid lisaks tooraine kättesaadavusele olulised ka
transpordivõimalused, sest õrn valmistoodang – anknalaas, peeglid, lauanõud ja
pudelid müüdi enamasti tööstuskodadest küllalt kaugel asuvatess linnades. Kuni 19.
sajandi keskpaigani kasutati transpordiks peamiselt jõe ja mereteid, hiljem muutus
oluliseks raudtee lähedus.
Meistird ja oskustöölised palgati välismaalt, enamsti Saksamaalt, lihttöölised olid aga
kohalikud pärisorjadest talupojad. Olukord muutus alles pärast Eesti Vabariigi
loomist, kui oskustöölisteks hakati koolitama ka eestlasi. Ühes klaasikojas töötas
annaabi.ee 
