Skeletilihaskiud · Sisaldab mõnisada lamedat tuuma, mis on paigutatud sarkolemmi alla · Satelliitrakud - vähediferentseerunud rakud · Sarkoplasma sisaldab müofibrille, tavalisi organelle ja inklusioonidest glükogeeni, müoglobiini ja lipiide · Sarkoplasmaatiline retiikulum - hästiarenenud fibrillide ümber · Müofibrillid annavad tüüpilise ristivöötsuse skeletilihaskoele Müofibrillide ritivöötsus · Tumedat vööti nim. anisotroopseks e. A-vöödiks · Heledat vööti nim. aga isotroopseks e. I-vöödiks · A-vöödi keskel olevat õhukest heledat riba nim. H- vöödiks · I-vöödi keskel kulgevat õhukest tumedat riba nim. Z-membraaniks · Ühest Z-membraanist kuni järgmise Z-membraanini ulatuvat vöötlihaskiu osa nim. müomeeriks e. sarkomeeriks · A-vöödi (sisaldab müosiini) pikkus on konstantne, I-vööt (sisaldab aktiini) muutub kontraktsiooni käigus lühemaks
karboneerimist grafitiseeritakse 2500°C juures, kusjuures kõrgema temperatuuri puhul on ka saadava kiu struktuur grafiitsem. Kõrgsitked HT-tüüpi süsinikkiud vormitakse peale karboneerimist, samas kui kõrgelastsusmooduliga HM-tüüpi süsinikkiud vormitakse peale grafitiseerimist. Anisotroopne pigi on loomupäraselt sobivama molekulaarstruktuuriga kui isotroopne pigi ja ei vaja kiudude venitamist, mis on kallis protsess, grafitiseerimise ajal. Isotroopne pigi muutub anisotroopseks, kui seda kuumutada mõned tunnid 350-450°C juures. Anisotroopsus tekib tänu vedelkristalse mesofaasi esinemisele. Mesofaasiline pigi on ebaühtlane segu isotroopsest pigist ja mesofaasist. Kahe faasi suhtelised kogused saab umbkaudu kindlaks teha, eraldades sellest püridiini ja hinoliini. Kui mesofaasi osa kasvab, siis ka pigi viskoossus suureneb. Mesofaasi kuumutamisel tuleks vältida koksi tekkimist süsinikkiudude moodustamisel, sest siis muutuvad kiud ebaühtlaseks
Anisotroopiat saab tekitada ka kunstlikult, kas mehaanilise surve või elektrivälja abil. Mehaanilise pinge toimel tekkiva deformatsiooni uurimine polariseeritud valguse abil on nn. fotoelastsusmeetod. Anisotroopia tekitamine elektrivälja abil kannab nimetust Kerri efekt (soti füüsik John Kerr 1875). Vedelikuga täidetud küvett pannakse kahe ristioleva polaroidi vahele. Küvetis on kaks elektroodi, mille abil on võimalik tekitada vedelikus elektriväli. Selle tulemusena muutub vedelik anisotroopseks ja valgus hakkab rakku (nii nimetatakse küvetti koos polaroidide ja elektroodidega) läbima. Efekt tekib väga kiiresti, ca 10- 12 ...10-10 sekundi jooksul. Kerri efekti kasutatakse valguse moduleerimisel. Anisotroopsed on ka nn. vedelad kristallid. Need koosnevad pikkadest peenikestest molekulidest, mille otstes on erinimelised laengud. Sellised molekulid asuvad ka vedelas olekus teatava korrapära järgi. Neid kasutatakse näiteks mitmesugustes tabloodes, kus
annaabi.ee 
