Loengud VI-VIII
hapniku toksilisus.
Molekulaarne hapnik ei loe eriti aktiivne oksüdeerija, seetõttu ei ole ta ka mürgine. Hapnik
on organismis peamiseks elektronide aktseptoriks. Hapnikul on kaks paardumata elektroni ja
ta võib 2 elektroni juurde liita aga see ei toimu lihtsa ühekordse üleminekuna, vaid terve rea
vaheastmete kaudu, kus tekivad väga tugevad oksüdeerijad, sealhulgas radikaalid:
R*
tugevad oksüdeerijad on :
· superoksiidradikaal (- anioonradikaal)
· vesinikperoksiid
· hüdroksiidradikaal tugevaim teada olevaist oksüdeerijatest
Vabade radikaalide eluiga on väga lühike, sekundi murdosast mõne sekundini. Seega nad
toimivad peamiselt oma tekkekohal, pikema elueaga radikaalid võivad difundeeruda ka
kaugemale.
Organismis ei ole eriti palju reaktsioone, milles üheks reagendiks oleks hapnik. Enamik
oksüdatsioonireaktsioone toimub kaudselt, vesiniku eemaldamise kaudu. Molekulaarne