Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused
sellele vildaka ja üllatusliku paroodilise vaatenurga, need on poliitiliselt ebakorrektsed
testivad ühiskonna tolerantsipiiri. Teist iseloomustab see, et neis on rohkem kirjeldusi,
tegelased kannad mingit elufilosoofiat, lõppevad puändiga.
On väga kriitiline kristluse suhtes.
Olulisim osa tema novellidest kogumikus ,,Pagaripiparkook" (1999). Novellid algavad
realistlikus laadis, kuid tegelased satuvad siis mingitesse uskumatutesse situatsioonidesse.
Animatsioonipoeetika kõike võib juhtuda.
Tema tegelased on tihti teatud tüüpi fanaatikud või äärmuslased. Nad ei tea oma funktsiooni
või eesmärki elus. Palju kaasajooksmist uute trendide, võimalustega naeruvääristab uute
olude ja asjadega kaasa minemist, fanatismi. Üsna nukker ja mõtlemapanev huumor. Samas
näitab neid tegelasi sümpaatselt, neil on ka mingi sügavam siseelu olemas.
,,Rehepapp" 2001. Rehepapp kui eestlase normaalkuju tasakaalu otsija. Ta on tasakaaluks