Meditsiiniajaloo konspekt
mis pärit loodusteadustest ning saanud muutma kogu inimkonna arengut eeskätt läbi
oma peegelduste sotsiaalsfääris, siis rakuteooria sai ilmselt olulisimaks mõjuriks
loodusteaduste edasises arengus. Rakuteooria univesaalsus avas tee nii
metodoloogiale, kui filosoofiale, patoloogia-käsitlustele kui pärilikkusõpetusele.
Alguse saavad siinkohal käsitletavad teadussuunad preformismi (kontseptsioon, mille
kohaselt loode / organism sisaldub valmis kujul seemne- / munarakus, vastavalt siis
animalkulism ja ovism) ja epigeneesi (loote areng diferentseerumata ainest) vahelises
diskussioonis, mida kaudselt pidas juba nt Harvey. Epigeneesi fenomeni õigsuse
tõestas 18. sajandi keskel C. F. Wolff (1733-1794). Preformatsiooniteooriat nimetati
ka evolutsiooniõpetuseks. (Preformatsiooniteooria pole siiski ka tänapäeval surnud,
elades edasi kasvõi õpetuses geenidest.)
Epigenees sai sissejuhatuseks rakuteooriale.
Rakuteooria ütleb:
1. Kõik teadaolevad organismid koosnevad rakkudest.
2