Hõimuseaduste rikkujat ootab surnute viha. Animistlikke usundeid kummardavaid inimesi on maailmas praegu umbes 100 miljonit. Kõige vanem usundivorm on animism. Animistid usuvad, et kõikjal loomadest kivideni on peidus vaim või jumal. Hinge usk, usk olendite ja loodusesemete hingedesse ning iseseisvaisse vaimusesse, kes kõik võivad inimest aidata või ohustada. Animismi leidub suuremal või vähemal määral kõigis usundites, ülekaalukas oli see nende arengujärkudel. Animalistlike kujutelmadele on iseloomulik partikulaarsus: suure hulga erifunktsiooniliste hingede ja vaimude eristamine; nendega suheldakse kui võrdsetega elu hädaliste vajaduste puhul. Animismi mõiste võttis kasutusele E.B.Tylor, kes esitas 1871 mõjuka, kuid nüüd iganenud teooria, mille järgi unenägude, tõbede, luulude jm. toimel tekkinud kujutlused kehast irduvast hingest ajendasid ürgajal usundi tekke. Usundeile omane maailma, argiseks ja pühaks, lubatuks ja keelatuks on
s�gava v�ljendusrikkuse loomisele. V�lvkeldri keerukas perspektiiv, mis on valgustatud lakke riputatud �lilambi kumast, ja selle all evangeeliumi tegelaste k�nekad, ilmekad kehahoiakud annavad tunnistust Hendrik van Steenwycki talendist. Suurep�rase professionaalina kuulus ta hollandi 17. sajandi maalikunsti arhitektuuri�anri juhtivate meistrite hulka. ****** Jacob Saveryt teatakse kui suurep�rast nat��rmortide, animalistlike stseenide, maastiku- ja �anrimaalide loojat. Tema madalama klassi elu kujutavad teosed on suuresti v�rreldavad Bruegheliga. Tuginedes omaaegse kunstiteoreetiku Karel van Manderi (1548 � 1606) andmetele 1604. aastast, oli Jacob Savery tuntud Flaami maastiku- ja �anrimaalija Hans Boli parim �pilane ning oma venna Roelant Savery, aga ka kunstnike Joos Goemare�i, Frans de Grebberi ja Willem van Nieulandt II �petaja. 1584. aasta paiku asus Jacob Savery elama Haarlemisse, kus ta 1587
annaabi.ee 
