Kreeka kunst klassikalisel ajajärgul
templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud
kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest.
Ateena koolkonnale oli iseloomulik liikumise kujutamine
Tuntuimad kunstnikud olid Myron, Pheidias
Kuju püstihoidmine on oluline probleem.
Mõnikord kasutati tugiposti, enamasti aga paigutati
inimese jalad toetavaks.
Sageli kujutati sportlasi.
Kreeka skulptorid on kujutanud ka loomi seda
nimetatakse animalistikaks.
Väga täpselt kujutati lihaseid ja inimkeha ehitust.
IV sajandi kunst paneb aina suurenevat rõhku tunnete ja
siseelu väljendusele.
Üha enam täiustub vormilise ilu ja täiuslikkuse
taotlemine, kusjuures eriti toonitakse õrnust ja leebust;
seda kunsti on nimetatud ka kauniks stiiliks.
Materjalidena eeistab IV sajand pronksi kõrvale peamiselt
marmorit, mis on eriti kohane õrnade ja peente nüansside
annaabi.ee 
