Õiguse filosoofia loengukonspekt
Esimesele vastavad praktilised seadused (ettekirjutused), teisele
nomoloogilised seadused.
Kant tuletas kõlbluse (ehk käitumist reguleeriva aksioloogia) a priori puhtast mõistusest,
mitte inimese loomusest. Ta vastandas inimese kaks loomust: empiiriline inimene (homo
phaenomenon, nähtumuslik, fenomenaalne inimene) ja inimene mõistuse kandjana (homo
noumenon ehk inimene kui noumen, inimene iseeneses). Inimene mõistuse kandjana on suuteline
tõusma kõrgemale oma animaalsest seisundist ning looma mõtlemise kategooriate abil looduse
fenomenide kohale täiesti uue mõttelise maailma (moodsalt öeldes mõttelise maailmamudeli).
Kõlblus jagunes Kanti õpetuses kaheks valdkonnaks: õiguseks ja moraaliks. Õigus
hõlmab inimese väliseid kohustusi, mis nõuavad motiividest sõltumatuid käitumisakte. Moraali
objektiks on sisemised kohustused, mis lisaks käitumise ettekirjutusele nõuavad kohustuse
annaabi.ee 
