Tarvastu rahvarõivas
pikkusest ja see tikiti kas ühe- või mitmevärviliste lõngadega. avaliselt oli põll naise
perekonnaseisu tunnus. Mõnede andmete järgi kandnud Tarvastus põlle ka neiud,
kuid alles pärast leeritamist.
Tarvastu vööd olid tavaliselt kitsamad kui Viljandist põhja pool kantud vööd. Need
kooti valgest linasest niidist ja villasest lõngast korjatud kirjadega. Vanemate vööde
värvides domineerisid sinine ja madarapunane, hilisemais oli ülekaalus ere
aniliinpunane.
Viljandimaa ja Mulgimaa eripäraks rahvarõivas on mulgirätt. Seda eripärast tanu-
rätikut võib õigusega pidada 19. sajandi Viljandimaa omapäraks. Levinud arvamuse
kohaselt oli see tanutüüp varem kasutusel üle Eesti. Mulgirätt on oma arengus läbi
teinud mitu etappi. Esmalt valmistati rätt valgest keskmise jämedusega linasest
labasest riidest kas peaaegu nelinurksena või pikema linase rätina, mille mõlemad
otsad olid kaunistatud punase tiheda villase tikandi maaliga.
annaabi.ee 
