Eduard Vilde referaat
jätkub 1857. a kevadel, mil Mahtra mehed saavad teada, et uus seadus on tulemas. Asi lõpeb
vastuhakanud talupoegade verise peksuga 1859. a veebruaris Mahtra mõisa põllul, mille
rahvas hiljem ristis vereväljaks. Romaani peateemaks on Mahtra ülestõusu kujutamine.
,,Mahtra sõja" ilmumine oli eesti kirjanduses suursündmuseks. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu
ja looming. 1972; Eduard Vilde sõnas ja pildis. 1966)
,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" kirjutamiseks, käis Eduard Vilde Anijas, et vaadata
ajaloolisi paiku ja asjaosalistelt andmeid üle kirjutada. Romaani ajaloolise sündmuse Anija
meeste peksuloo kirjeldamisel on Vilde kasutanud kohtutoimikus leiduvat protokolli, F.
Hofmanni kirjutist, ühte artiklit ning Anija vallakirjutaja käiskirja ja pekstute nimekirja.
Romaanis kujutatakse Anija ja Kurisoo talupoegade tulekut Tallinna valitsusvõimudelt kaitset
saama. Asi lõppes valdade saadikute kinni võtmisega ja 51 mehe karistamisega ilma kohtuta
jäleda peksuga
annaabi.ee 
