V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Jacques Charmo-lueM, kes üht portaali skulptuuri silmitsesid. Ta ligines neile kikivarvul ja
kuulis ülemdiakonit üsna tasa Char-molue'le ütlevat:
1 5ind, jumal, kiidame (lad. k.).
271
«Siia lasuurkivi värvi kullatud äärtega kivile laskis Guillaume de Paris selle Hiiobi kuju
graveerida. Hiiob kujutab enesest tarkade kivi, mis selleks, et täiuslikuks saada, peab läbi
tegema katsumusi ja kogema kannatusi, nii nagu Raimundus Lullus * ütleb: Sub
conservatione formae specificae salva aniina '».
«See on mulle ükstapuha,« ütles Jehan, «sest minu käes on rahakott.»
Sel hetkel kuulis ta selja tagant tugevat heledat häält hirmsaid vandesõnu, lendu laskvat:
«Põrguline! Kuradi mait! Saatana silmamuna! Vanakuradi sohilaps! Peltsebuli naba!
Põrgupaavst! Käi kus kurat! Kurat ja põrgu!»
«Kurat võtku! hüüdis Jehan. «See võib ainult mu sõber kapten Phoebus olla!»
Phoebuse nimi ulatus ülemdiakoni kõrvu, kes parajasti kuninglikule prokurörile seletas
annaabi.ee 
