Lendoravad
Kuna lendorava probleemiks on vanade metsade kadumine
metsaraiete tagajärjel, siis on lahenduseks vastavate kaitsealade loomine, mida nõuab ka
Euroopa Liidu loodusdirektiiv.
Esimene märge Eestis elavast lendoravast pärineb Pärnumaalt 1777. aastast. Alates eelmise
sajandi keskpaigast on tema arvukus meil järjest kahanenud. Praegu on teada umbes 40
kindlat lendorava leiukohta. Ühes leiukohas asub minimaalselt üks teadaolev pesapuu. Ühes
parimas paigas Sirtsi soo ääres Angusel elab aga tervelt 10 lendorava pesakonda. Täpset
lendorava arvukust pole teada, kuna seda pole sugugi kerge hinnata. Kõige rohkem lendorava
leiukohtade teateid on Sirtsi ja Muraka looduskaitsealade ümbrusest, aga ka Tudu ümbrusest.
Alutaguse süda ongi kõige lendoravarikkam.
Praegu on veel teada lendorava esinemiskohti Soomaa rahvuspargis ja Nigula
looduskaitsealal. Üks leiukoht peaks olema Vändra kandis ja samuti Harjumaal Kämbla
looduskaitsealal ja Jõgevamaal
annaabi.ee 
