14.juuni 1941 massiküüditamine, mis toimus kõigis kolmes Balti riigis. Küüditati ligi 10 000 inimest poliitikud, haritlased, sõjaväelased, ettevõtjad. Saksa okupatsiooni aastail hukutati umbes 7800 Eesti elanikku, enamik olid eestlased. Kiiresti täitusid poliitiliste vangidega nii olemasolevad vanglad kui ka loodud koonduslaagrid. Kui algselt olid repressioonid suunatud peamiselt kommunistide ja teiste kollaborantide vastu, siis peatselt algas ka rahvuslaste, angofiilide ja sõjavastaste vangistamine. Võrreldes Nõukogude okupatsiooniga oli terroriohvreid palju vähem. Juudid põgenesid Eestist koos Punaarmeega NSVL, kuid maha jäänud umbes 1000 juudi rahvusest meest, naist ja last hukati. Hiljem hakkasid sakslased Eestisse tooma Euroopa juutidest juute ning nende jaoks rajati koonduslaagreid. Hinnanguliselt hukati Eestis 10 000 Euroopa juuti. Samamoodi hävitati ka mustlaseid. Suurima rühma Eesti pinnal hukkunutest,
14.juuni 1941 massiküüditamine, mis toimus kõigis kolmes Balti riigis. Küüditati ligi 10 000 inimest poliitikud, haritlased, sõjaväelased, ettevõtjad. Saksa okupatsiooni aastail hukutati umbes 7800 Eesti elanikku, enamik olid eestlased. Kiiresti täitusid poliitiliste vangidega nii olemasolevad vanglad kui ka loodud koonduslaagrid. Kui algselt olid repressioonid suunatud peamiselt kommunistide ja teiste kollaborantide vastu, siis peatselt algas ka rahvuslaste, angofiilide ja sõjavastaste vangistamine. Võrreldes Nõukogude okupatsiooniga oli terroriohvreid palju vähem. Juudid põgenesid Eestist koos Punaarmeega NSVL, kuid maha jäänud umbes 1000 juudi rahvusest meest, naist ja last hukati. Hiljem hakkasid sakslased Eestisse tooma Euroopa juutidest juute ning nende jaoks rajati koonduslaagreid. Hinnanguliselt hukati Eestis 10 000 Euroopa juuti. Samamoodi hävitati ka mustlaseid. Suurima rühma Eesti pinnal hukkunutest,
annaabi.ee 
