Mida positiivset ja negatiivset on kahe aasta jooksul Eestil
tavade ja traditsioonidega piirkondade vahel. Ei saaks öelda, et nüüd 2 aasta jooksul oleks
toimunud suur rahvastiku segunemine, kuid usun, et see ootab meid ees. Palju mõjutab Eesti
kultuuri immigrandid, kes tulevad tööle, õppima jne. Kindlasti tekib tulevikus küsimus keelte
suhtes, kas eesti keel saab Euroliidus ametliku keele või lepingukeele staatuse? Paljusi keeli ei
suudeta juba praegu tõlkida. Hetkel toimib vabatahtlik keele ja kultuuri angloseerumine, mida
paraku ka infotehnoloogia areng toetab. Kas üldse tasub raha raisata eestikeelsetele
aabitsatele? Võib-olla loobuda üldse sellest maarahva keelest? Selge on aga see, et Euroliidu
esindajate juba praegune aktiivne huvi meie kodakondsus- ja keelepoliitika "täiustamise"
vastu võib pikemas perspektiivis suurendada üldlevinud hirme rahvusliku iseolemise ja eesti
kultuuri kadumisest. Samuti on aeg näidanud, et võõramaalsed, kes on Eestisse elama asunud,
annaabi.ee 
